Summary: | Eesti partikkel <em>jah</em> täidab mitmeid suhtlusfunktsioone, teatmeteostes kajastuvad neist vaid mõned. Partiklite <em>jah/jaa</em> funktsioone suhtluses on uurinud R. Kasterpalu müügivestluste näitel. Analüüs näitab, et partikleid <em>jah/jaa</em> kasutatakse lisaks samameelsuse või jaatuse väljendamisele ka suhtlussekventside jätkamiseks ja lõpetamiseks. Lõpetav funktsioon on naaberpaari järelliikmel (nt vastus <em>kas</em>-küsimusele), aga ka järelliikmele järgneval ülekinnitusel (nt ettepanekuga nõustumisel). Partikleid <em>jah/jaa</em> kasutatakse samuti huvi mittepakkuva teema lõpetamiseks ning keset pooleliolevat kõnevooru kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. O. Gerassimenko registratuurikõnede võrdluskorpus kinnitab neid tulemusi ning näitab, et eesti partiklite <em>jah/jaa</em> kasutusala on vene suhtluspartiklist oluliselt laiem. Erinevalt eesti partiklitest <em>jah/jaa</em> ei esine vene partiklit infosoovi vastuvõtmisel ning kuuldeloleku ja vastuvõtu signaalina. Küsimus-vastus sekventsis järgneb <em>jah/jaa</em> ootuspärasele vastusele. Tõlkesõnaraamatutes praeguseks käsitlemata erinevused nimetatud partiklite kasutuses tunduvad autoritele piisavalt olulised, et kajastada neid keeleõppes.
|