Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul

Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaa...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Miia Rannikmäe, Regina Soobard, Priit Reiska, Arne Rannikmäe, Jack Holbrook
Format: Article
Language:English
Published: University of Tartu Press 2017-04-01
Series:Eesti Haridusteaduste Ajakiri
Subjects:
Online Access:https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13405
id doaj-67170f78b3374c57ad6b59e05dce1288
record_format Article
spelling doaj-67170f78b3374c57ad6b59e05dce12882020-11-25T02:51:47ZengUniversity of Tartu PressEesti Haridusteaduste Ajakiri2346-562X2017-04-015110.12697/eha.2017.5.1.03Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksulMiia RannikmäeRegina SoobardPriit ReiskaArne RannikmäeJack Holbrook Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamiseks.  Summary https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13405loodusteaduslik kirjaoskuskontekstipõhine hindaminemõistekaardi meetodteaduse olemus
collection DOAJ
language English
format Article
sources DOAJ
author Miia Rannikmäe
Regina Soobard
Priit Reiska
Arne Rannikmäe
Jack Holbrook
spellingShingle Miia Rannikmäe
Regina Soobard
Priit Reiska
Arne Rannikmäe
Jack Holbrook
Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
Eesti Haridusteaduste Ajakiri
loodusteaduslik kirjaoskus
kontekstipõhine hindamine
mõistekaardi meetod
teaduse olemus
author_facet Miia Rannikmäe
Regina Soobard
Priit Reiska
Arne Rannikmäe
Jack Holbrook
author_sort Miia Rannikmäe
title Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
title_short Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
title_full Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
title_fullStr Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
title_full_unstemmed Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
title_sort õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul
publisher University of Tartu Press
series Eesti Haridusteaduste Ajakiri
issn 2346-562X
publishDate 2017-04-01
description Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamiseks.  Summary
topic loodusteaduslik kirjaoskus
kontekstipõhine hindamine
mõistekaardi meetod
teaduse olemus
url https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13405
work_keys_str_mv AT miiarannikmae opilasteloodusteaduslikukirjaoskusetasemetemuutusgumnaasiumiopingutejooksul
AT reginasoobard opilasteloodusteaduslikukirjaoskusetasemetemuutusgumnaasiumiopingutejooksul
AT priitreiska opilasteloodusteaduslikukirjaoskusetasemetemuutusgumnaasiumiopingutejooksul
AT arnerannikmae opilasteloodusteaduslikukirjaoskusetasemetemuutusgumnaasiumiopingutejooksul
AT jackholbrook opilasteloodusteaduslikukirjaoskusetasemetemuutusgumnaasiumiopingutejooksul
_version_ 1724733364072611840